Aktuaalsed teemad

Demokraatia Moldovas – tõsine mureküsimus ELi jaoks

Kálmán Mizsei, ELi eriesindaja Moldova Vabariigis, kinnitab nõukogu veebisaidi jaoks antud eksklusiivintervjuus, et Euroopa Liit on võtnud kindlalt oma kohustuseks aidata Moldoval taastada stabiilsus ja jätkata demokraatlikke reforme.

Kuidas hindate poliitilist ja majanduslikku olukorda Moldovas?

Pärast 5. aprilli valimistele järgnenud sündmusi on Moldova noor demokraatia läbinud väga raske perioodi. Euroopa Liidu jaoks on see ilmselgelt tõsine probleem. Pärast 7. aprillil asetleidnud vägivaldseid protestiaktsioone on Moldova ühiskond tugevalt lõhestunud. Rikutud on paljude inimeste inimõigusi ning tagasilöögi on saanud meediavabadus ja meedia kvaliteet. Vaatamata ELi tõsistele jõupingutustele hõlbustada osapoolte vahelist dialoogi ja kutsuda neid üles vastastikusele austusele ja leppimisele, teeb Moldova praegu ettevalmistusi valimiste kordamiseks ägeda vastastikuse süüdistamise õhkkonnas. EL on aidanud kaasata rohkesti rahvusvahelisi osalejaid ja toetajaid, et tagada 29. juulil toimuvate valimiste demokraatlik läbiviimine ning kõrvaldada probleemid, mis ilmnesid seoses aprillis toimunud valimistega. EL on samuti väljendanud kindlat tahet süvendada koostööd Moldovaga, et aidata sellel riigil taastada stabiilsus, jätkata demokraatlikke reforme, teha tööd rahvusliku leppimise saavutamiseks ning luua Moldova rahvale heaolu. Viimase viie aasta jooksul on Euroopa Liit oma koostööd selle riigiga märkimisväärselt suurendanud ning jätkab sellist dünaamilist lähenemisviisi ka tulevikus.

Muret poliitilise kriisi pärast süvendab majandusliku olukorra jätkuv halvenemine. Poliitilise kriisi tõttu lükkub edasi kriisivastaste meetmete rakendamine. Ka selles osas on äärmiselt vajalik ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide (mille tegevuses ELil on märkimisväärne mõju) tõhustatud toetus, et aidata Moldoval raskustest üle saada. Moldoval tuleb rahvusvahelise toetuse abil koostada põhjalik vahepealne kriisiprogramm, mida rahvusvaheline üldsus saab jõuliselt toetada.

Me usume, et noor Moldova riik suudab pärast demokraatlikult läbi viidud valimisi need raskused ületada ning me saame ka oma suhetes avada uue peatüki. Me oleme täiesti teadlikud oma vastutusest, kuna meie vahetu naabri Moldova rahva valdava enamuse arvates on selle riigi tulevik tihedalt seotud Euroopa Liiduga.

Millised on Transnistria konflikti lahendamise väljavaated?

Transnistria seisab praegu samuti silmitsi tõsise majandusliku ja poliitilise kriisiga. Selle piirkonna niigi väga nõrk majandus on peaaegu enneolematus ulatuses kokku kuivanud. Ametlikel andmetel vähenes tootmise maht 2009. aasta esimesel poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 500 miljonilt USA dollarilt 238 miljoni USA dollarini. Tõsi on siiski see, et võrreldes paljude samalaadsete konfliktidega on Transnistria konflikti suhteliselt lihtne lahendada. Etnilisi eraldusjooni ega tõsist sõjalise konflikti ohtu selles piirkonnas ei ole. Kui Moldova uus valitsus on moodustatud, mis eeldatavasti toimub sügise algul, jätkatakse loodetavasti läbirääkimisi Transnistria probleemi lahendamise üle. Transnistria konflikti lahendamine avaldaks väga positiivset mõju Euroopa julgeolekule laiemalt; selles osas oleme me nõus Venemaaga, kellel on selle probleemi lahendamisel loomulikult peamine roll.

Kas ELi piirihaldamise abimissioon Moldovas ja Ukrainas (EUBAM) on parandanud piirikontrolli ja nimetatud kahe riigi vahelist koostööd?

EUBAM on olnud väga edukas missioon. See on aidanud reformida mõlema riigi piirikontrolli ja tolliasutusi Euroopa standarditele vastavuse suunas. Tegemist ei ole üksnes piiridega, vaid see aitab kaasa õigusriigi tugevdamisele, korruptsioonivastasele võitlusele ning läbipaistvuse suurendamisele riiklikes struktuurides. Samal ajal on Transnistria konflikti lahendamise tingimused paranenud. Soovin tänada oma EUBAMi kolleege, kellega olen teinud suurepärast koostööd. Missiooni vajalikkust tõestab asjaolu, et nii Moldova kui ka Ukraina on avaldanud soovi 2009. aasta novembris lõppevaid EUBAMi volitusi pikendada.