ELi ühist põllumajanduspoliitikat tuleb reformida, et tagada jätkusuutlik toiduga kindlustatus ja hoida alal maapiirkondade majandust. Põllumajandusministrid pidasid 29. novembril esialgse arutelu komisjoni teatise „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks” üle, alustades sel viisil institutsioonilist mõttevahetust sellel teemal.
Teatises käsitletakse ELi põllumajanduse uusi väljakutseid. ELi põllumajandus peaks jätkuvalt suutma varustada kodanikke toiduga, järgides samas rangeid Euroopa norme, milles võetakse arvesse nii toiduohutust kui ka keskkonnaaspekte ja loomade heaolu. Üha suurem maailmastumine tihendab konkurentsi põllumajandussektoris aktiivsete riikide vahel. Süsteem vajab ümberkujundamist, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime selliste olukordadega nagu möödunud aastate piimakriis. Lisaks sellele tuleb tagada suurem võrdsus toetuste andmisel nn vanadele ja uutele liikmesriikidele ning suurtele ja väikestele põllumajandusettevõtjatele.
Mis puudutab üheks põhiküsimuseks olevaid otsemakseid, s.t sissetulekutoetuse kava alusel põllumajandustootjatele otse tehtavaid makseid, siis soovitab komisjon mitmetasandilist lähenemisviisi. Iga põllumajandustootja saaks sissetulekutoetust, kusjuures eraldi keskkonnahoidlikkuse eest tehtavatest maksetest saaksid kasu need, kes võtavad eriti keskkonnasõbralikke meetmeid, nt muutes põllumaad püsikarjamaadeks. Eritoetus aitaks toime tulla põllumajandustootjatel erilistest looduslikest piirangutest mõjutatud piirkondades.
Nõukogu peab üksikasjaliku mõttevahetuse detsembris. Reformi tulemusel sündivad uued eeskirjad, mis nõukogu ja Euroopa Parlament peavad heaks kiitma, jõustuvad 2014. aastaks.
Täiendav teave:
Pressiteade
Nõukogu mõttevahetuse ülekanne
Ühine põllumajanduspoliitika lahtiseletatuna (pdf)