20.07.2011
Liikmesriigid toetavad ELi ühise kalanduspoliitika reformi, mille eesmärk on taastada kalavarud, teha lõpp pillavale kasutamisele ning suurendada kalandussektori majanduslikku elujõulisust. Nõukogu pidas 19. juulil avaliku mõttevahetuse reformi käsitleva komisjoni ettepaneku üle, alustades seega ametlikult reformiprotsessi.
Kõik liikmesriigid toetavad eesmärki tagada Euroopa kalanduse jätkusuutlikkus Euroopa ülepüütud kalavarude (82 % Vahemere kalavarudest ja 36 % Atlandi kalavarudest on ülepüütud) taastamise abil. Liikmesriigid tervitasid ettepanekut kasutada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ning kehtestada mitmeaastased majandamiskavad, mis põhineksid usaldusväärsetel andmetel. Samal ajal leidsid mitmed riigid, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse süsteemi rakendamine 2015. aastaks võib osutuda ebareaalseks ning et on vaja järkjärgulisemat lähenemisviisi.
Liikmesriigid toetavad laialdaselt ka saagi vette tagasi laskmise (soovimatute kalade üle parda heitmise) keelustamist, kuid mitmed riigid eelistaksid selle rakendamiseks pikemat tähtaega. Teised riigid seevastu on veendunud, et keeld võiks jõustuda enne kavandatavat 2016. aastat.
Saagi vette tagasi laskmise keelustamine peaks innustama kalureid leidma keskkonnasõbralikumaid lahendusi, näiteks kasutama selektiivsemaid püügivahendeid. Kõnealuse eeskirja järgimise ja kontrolli eest vastutavad liikmesriigid.
Mõned ministrid sooviksid, et kalastusõiguste või kontsessioonidega kauplemise süsteemil oleks rohkem kaitsemeetmeid, et vältida liigsete õiguste koondumist väheste isikute kätte. Kavandatavad kaitsemeetmed hõlmavad väikesemahuliste laevastike väljajätmist kõnealusest süsteemist, võimaldades kontsessioonidega kauplemist üksnes riiklikul tasandil ning tehes need kättesaadavaks vaid kaluritele.
Reformiga detsentraliseeritakse otsuste tegemine piirkondlikul tasandil, et muuta see tõhusamaks: EL näeb ette üksnes strateegilised suunised, üksikasjade ja rakendamise üle otsustavad liikmesriigid ja kalatööstus.
Vesiviljelusega seotud ettepanekud said nõukogu entusiastliku toetuse osaliseks. Nimetatud sektoril (nii merevee kui ka magevee puhul) on potentsiaal suurendada ranniku- ja sisemaapiirkondade majanduskasvu ning vähendada ELi sõltuvust impordist (mis moodustab praegu 2/3 ELi kalatarbimisest).
Kõik liikmesriigid toetavad ettepanekut, et kolmandate riikidega sõlmitavad kalastuskokkulepped peaksid edendama head juhtimistava ja mereressursside säästvat majandamist.
Hinnangute kohaselt võiks reformi täielik rakendamine aidata suurendada ELi kalavarusid 70 % ja püügikoguseid 17 % võrra ning võimaldaks kolmekordistada kasumimarginaale, ja seda vaid 10 aasta jooksul. Kavandatava reformipaketi peab nõukogu nüüd üksikasjalikult läbi vaatama ning selle peavad vastu võtma nõukogu ja Euroopa Parlament.
Täiendav teave:
Avalik arutelu
Pressiteade
Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta
ELi ühine kalanduspoliitika