13.12.2012
ELi rahandusministrid leppisid 12. detsembril toimunud nõukogu istungil kokku üldises lähenemisviisis õigusaktide paketi suhtes, millega kehtestatakse krediidisasutuste järelevalveks ühtne järelevalvemehhanism, mis on põhikomponent ELi kavas luua pangandusliit.
Nõukogus saavutatud kokkulepe võimaldab roteeruval eesistujariigil (praegu Küpros) pidada Euroopa Parlamendiga paketi üle läbirääkimisi, et võtta õigusaktid vastu enne aasta lõppu.
Ühtset järelevalvemehhanismi käsitlev seadusandlik ettepanek koosneb kahest määrusest: ühega antakse järelevalveülesanded Euroopa Keskpangale (EKP) ja teisega muudetakse kehtivat Euroopa Pangandusjärelevalve määrust.
Ühtse järelevalvemehhanismi moodustavad EKP ja riikide järelevalveasutused.
„Üldine eesmärk on taastada usaldus pangandussektori vastu. Ühtse järelevalvemehhanismi loomine on vajalik eeltingimus, et Euroopa stabiilsusmehhanism saaks osaleda pankade rekapitaliseerimises otse, selle asemel et teha seda valitsustele laenamise kaudu, nagu näeb ette praegune kord. See muudatus võimaldab murda pankade ja riikide vahelist nõiaringi,” ütles istungit juhatanud Küprose rahandusminister Vassos Shiarly.
Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, saavad mehhanismis osaleda, kui sõlmivad kokkulepped tiheda koostöö tegemiseks.
EKP-le antavad ülesanded
EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi üldise tulemusliku toimimise eest.
EKP teostab euroala pankade üle otsest järelevalvet. Järelevalve on siiski diferentseeritud ja EKP teeb seda koostöös liikmesriikide järelevalveasutustega.
EKP asub ühtses järelevalvemehhanismis oma järelevalveülesandeid täitma 1. märtsil 2014 või 12 kuud pärast õigusakti jõustumist olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem, ja vastavalt töökorrale.
Järelevalvenõukogu
EKP rahapoliitika- ja järelevalveülesanded eraldatakse rangelt, et vältida võimalikku huvide konflikti rahapoliitika eesmärkide ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärkide vahel.
Selleks luuakse EKPs järelevalvenõukogu, kes vastutab järelevalveülesannete ettevalmistamise eest ning milles ühtses järelevalvemehhanismis osalevatel euroalasse mittekuuluvatel riikidel on täielik ja võrdne hääleõigus. Järelevalvenõukogu otsused loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu neid tagasi ei lükka.
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
EBA määruses tehtavad muudatused on seotud peamiselt menetlusküsimustega, näiteks hääletuskorraga. Muudatuste eesmärk on tagada ühtsel turul õiglane ja tulemuslik otsuste langetamine ning et ühtses järelevalvemehhanismis osalevad riigid ei domineeriks põhjendamatult EBA järelevalvenõukogus.
Ühtne järelevalvemehhanism on esimene samm integreeritud pangandusliidu suunas, mis hõlmab selliseid komponente nagu ühtne reeglistik, ühine hoiuste kaitsmise süsteem ja ühtne pangakriiside lahendamise mehhanism.
Lisateave: