Konstruktiivne arutelu põllumajandustootjatele otsetoetuste andmise üle

Põllumajandusministrid vahetasid 26. aprilli kohtumisel arvamusi, kuidas reformida põllumajandustootjatele antavaid toetusi, mis moodustavad märkimisväärse osa ELi kulutustest.Arvamustevahetus on osa laiemast arutelust, mis peetakse ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi teemal.

Mette Gjerskov, Danish Minister for Food, Agriculture and
Fisheries discussing with Nikolaus Berlakovich, Austrian
Federal Minister for Agriculture, Forestry, Environment
and Water Management.
© Euroopa Liit

„Meil on olnud väga konstruktiivne päev. Oleme pidanud viljakaid koosolekuid ja väga avameelseid arutelusid. Olen kindel, et oleme täna ühist põllumajanduspoliitikat edasi viinud,” ütles kohtumist juhatanud Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusminister Mette Gjerskov.

Ministrid nõustusid, et reformi üks põhiülesanne on tagada, et toetused oleksid hästi suunatud ja et nende kulutamine oleks tõhus. Minister Gjerskov pidas samuti tähtsaks seda, et reformimeetmed oleksid „lihtsad ega põhjustaks põllumajandustootjatele või ametiasutustele täiendavat halduskoormust”.

Põllumajandustootjatele antava toetuse parem suunamine

Ministrid tunnistasid üldiselt vajadust suunata toetused teatud põllumajandustootjate rühmadele.

„Noored põllumajandustootjad” ja „väikepõllumajandustootjad”. Ministrid nõustusid, et neid kahte rühma tuleb toetuste eraldamisel rohkem arvesse võtta. Noored vajavad võimalust saada suuremat toetust, kuna tänapäeval on ainult 6% kõikidest põllumajandustootjatest ELis alla 35-aastased ning see tekitab muret põllumajanduse tuleviku pärast. Väikepõllumajandustootjad vajavad abi bürokraatia vähendamiseks.

„Põllumajandustootjad looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades” (st piirkondades, kus põllumajandustegevus on looduslike tingimuste tõttu raske). Liikmesriigid peavad võimalikuks anda neile suuremat toetust, ent soovivad teada, kuidas see sobib kokku Maaelu Arengu Põllumajandusfondi sarnase programmiga.

Ministrid olid eriarvamusel selle suhtes, et neile põllumajandustootjatele, kes töötavad sellistes sektorites või piirkondades („vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus”), mis on raskustes ning mis on majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkondlikel põhjustel eriti olulised, tuleks anda suuremat toetust. Sellest tulenevalt leidis eesistujariik, et komisjoni ettepanek on tasakaalus.

Lähtudes tõstatatud murest, et põllumajandustoetusi makstakse ettevõtjatele, kelle peamine tegevusala ei ole põllumajandus, vaatasid ministrid komisjoni ettepanekud läbi, et piirduda toetuste maksmisel üksnes „aktiivsete põllumajandustootjatega”, ning olid seisukohal, et vajatakse lihtsamat lähenemisviisi, mida on kergem rakendada.

Paljud riigid eelistasid samuti seda, et kõnealuste skeemide kasutuselevõtmine ei oleks kohustuslik ja jääks nende otsustada.

Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste piiramine

Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavate läbirääkimiste üheks küsimuseks on ELis ülemmäära kehtestamine suurimatele põllumajandustootjatele antavatele summadele.

Seepärast arutasid põllumajandusministrid üksnes komisjoni pakutud meetodit ning seda, kuidas meetodit saaks lihtsamalt rakendada.

Toetuste samaväärne tase 2019. aastaks

Komisjon on teinud liikmesriikidele ettepaneku korraldada oma põllumajandustoetused ümber nii, et 2019. aastaks saaksid sama riigi või piirkonna põllumajandustootjad hektari kohta samal määral toetust.

Märkimisväärne hulk ministreid tundis muret nimetatud ettepaneku mõju pärast ja rõhutas vajadust tegeleda selle küsimusega ettevaatlikult. Paljud ministrid rõhutasid, et vaja on suuremat paindlikkust ja sobivaid üleminekuperioode.

Ühise põllumajanduspoliitika reformi arutelu edasised sammud

Mai 2012: arutelu ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikuks muutmise üle

Juuni 2012: arutelu maaelu arengu poliitika üle

Täiendav teave:
Pressiteade
Pressikonverentsi video