Kompromiss 2012. aasta püügikvootide suhtes

Nõukogu jõudis 17. detsembril poliitilisele kokkuleppele ELi laevade 2012. aasta püügikvootide suhtes, mida kohaldatakse nii ELi kui ka teatavates väljaspool ELi asuvates vetes (Atlandi ookean, La Manche’i väin ja Põhjameri). Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu esimese istungi ajal leppisid ministrid kokku ka kilu ja hariliku kammelja konkreetsetes püügivõimalustes Mustal merel.

© Fotolia

ELi laevastiku püügivõimaluste ja püügikoormuse (kalalaevade merel viibitud päevade arv) kehtestamise eesmärk on tagada, et liidu kalandus oleks ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik. See on osa ühisest kalanduspoliitikast ning peamine ELi vahend, et kaitsta kalavarusid ülepüügi eest ja tagada kaluritele elatusvahendid.

Ühine kalanduspoliitika on liikmesriikide vaheline kokkulepe, mille eesmärk on anda vaba vastastikune juurdepääs üksteise vetele, nii et säiliksid iga riigi traditsioonilised püügipiirkonnad ja -tavad.

Istungit juhtinud Poola põllumajandusministri asetäitja Tadeusz Nalewajki hinnangul on käesoleva aasta läbirääkimised olnud edukad. „Meil õnnestus leida õige tasakaal kalandussektori vajaduste, kalavarude kaitse ja meie vete piiratud ressursside majandamise vahel,” ütles Tadeusz Nalewajk nõukogu läbirääkimistele järgnenud pressikonverentsil.

Kvoodid määratakse kindlaks Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel. Komisjoni taotlusel annab ICES nõu strateegia kohta, mis võimaldab saavutada 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikusega kooskõlas oleva majandamise.

Maksimaalne jätkusuutlik saagikus on vahend, mis võimaldab konkreetsete kalavarude püüki optimeerida, et hoida varud õiges tasakaalus. Liit võttis endale kohustuse saavutada nimetatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus 2015. aastal, kui kirjutas alla 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise järeldustele.

Käesoleva aasta teadusandlikud nõuanded näitasid teatavate varude paranemist, näiteks Keldi mere tursa varude, peamiste kilttursa varude ja lõunapoolsete merikuradite varude puhul. See on eelnevate aastate hoolika majandamise tulemus.

Suurema osa muude varude kvoodid jäid samaks nagu eelmisel aastal või vähenesid (näiteks makrelli, põhjaatlandi süsika, hariliku süvameregarneeli, hariliku rai puhul). Ministrid leppisid kokku suurendada põhjaputassuu (teatavates piirkondades 800%), kilttursa (teatavates ELi vetes 200%) ja heeringa kvoote ELi ja Norra vetes 110%. Need on kõige olulisemad kvootide suurendamised.

Musta mere kahe peamise liigi hariliku kammelja ja kilu kvoodid jäid samaks nagu eelmisel aastal (vastavalt 86,4 ja 11 475 tonni).

Sama kalavaru kvoodid võivad vete eri piirkondades olla erinevad. Näiteks tursapüügi kvoodid Iiri meres ning Rootsi ja Taani vahelistes vetes on suurenenud ligikaudu 150%, kuid on keelatud Iirimaa loodeosa ELi vetes ning vähenenud 30% Taani ja Rootsi vahelisel alal Kattegatis.(Täielik teave kokkulepitud kvootide kohta on kättesaadav siin.)

Lisaks sellele leppisid ministrid kokku, et ELi kalanduse paremale majandamisele kaasa aitamiseks esitatakse teadlastele üksikasjalikumad ja täpsemad kalandusandmed. Teadlaste kogutavad andmed hõlmavad näiteks lossitud kala vanust ja suguküpsust ning vette tagasi laskmise koguseid. Volinik Maria Damanaki sõnul on vette tagasi laskmine üks peamisi probleeme, mida tuleb ELi ühise kalanduspoliitika reformiga käsitleda.

Kaks määrust, millega kehtestatakse kvoodid ELi ja väljaspool ELi asuvates vetes, jõustuvad 1. jaanuaril 2012.

Lisateave:
Pressiteade (pdf)
Pressikonverentsi veebiülekanne