Tihedamad sidemed Kesk-Aasiaga


Pierre Morel, ELi eriesindaja Kesk-Aasias

Foto: Euroopa Liidu Nõukogu

Kesk-Aasia riikide suhtes rakendatava Euroopa Liidu poliitika terviklikkus ja tõhusus on arvestavalt suurenenud, rõhutab nõukogu veebilehele antud eksklusiivses intervjuus Pierre Morel, ELi eriesindaja Kesk-Aasias.

Kas Euroopa Liidu tegevus on Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis, Türkmenistanis ja Usbekistanis muutunud pärast Teie lähetamist 2006. aasta oktoobris tulemuslikumaks ja nähtavamaks?

EL on saavutanud paljudes valdkondades suurema nähtavuse, kuna ELi liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on üles näidanud suuremat huvi nimetatud piirkonnaga tihedamate sidemete loomise vastu. Seetõttu on Kesk-Aasia riikide suhtes rakendatava ELi poliitika terviklikkus ja tõhusus oluliselt suurenenud ning ELi strateegia vastuvõtmine Kesk-Aasia riikidega uue partnerluse loomiseks mõjutas seda protsessi oluliselt. Nimetan teile kõige olulisemad arengud: lisaks mitmetele kahepoolsetele programmidele ja projektidele on EL käivitanud kaks piirkondlikku algatust, esimene neist õigusriigi põhimõtete ja teine hariduse valdkonnas, neid koordineerivad Saksamaa, Prantsusmaa ja Euroopa Komisjon. Oleme ka loonud keskkonna- ja veealaseks koostööks kohaliku platvormi, mida koordineerivad Itaalia ja komisjon.

EL töötab aktiivselt meie väärtushinnangute propageerimiseks Kesk-Aasias. Seepärast oleme käivitanud regulaarse inimõigustealase dialoogi kõigi Kesk-Aasia riikidega. Samuti oleme alustanud koostööd uutes valdkondades, käsitledes julgeoleku ja turvalisuse küsimusi mitmepoolselt. Eesistujariik Prantsusmaa korraldas esimese ELi– Kesk-Aasia julgeolekufoorumi, mis toimus eelmisel aastal Pariisis, ja eesistujariik Rootsi kavatseb jätkata seda protsessi, korraldades käesoleva aasta septembris ministritaseme kolmiku avatud kohtumise Kesk-Aasia riikidega.

ELi kohalolek Kesk-Aasias muutub selgelt järk-järgult tugevamaks. ELi liikmesriigid ja Euroopa Komisjon avavad piirkonnas saatkondade ja delegatsioonide näol uusi esindusi. Siiski jagub palju tegemist ka tulevikuks. Ma loodan, et kavandatud Euroopa Liidu välisteenistuse loomisega suurenevad ELi kohalolek ja nähtavus veelgi.

Milline on ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõju Kesk-Aasia riikidele?

Ülemaailmse kriisi mõju Kesk-Aasiale on ebaühtlane. Teistest enam on kannatanud suhteliselt avatud majandusega riigid. Kasahstani finantssektor ja ehitustööstus on kriisi tõttu raskelt kannatada saanud. Tadžikistanis annab tunda Venemaal ja mujal töötavate kodanike kodumaale saadetavate rahasaadetiste vähenemine. Usbekistanis ja Türkmenistanis on olukord märgatavalt parem. Siiski ei ole keegi täielikult kaitstud. Kriisil võib olla palju olulisi kõrvamõjusid. Ma ei pea silmas mitte ainult puhtalt majanduslikku mõõdet, vaid ka sotsiaalseid tagajärgi nagu töötus, võõrtöötajate tagasipöördumine jne. See võib tõugata inimesi kuritegelikule teele, narkootikumide kasutamisele või usulisele fundamentalismile ja ekstremismile, ohustades piirkonna stabiilsust, mis on juba mõjutatud arengutest Afganistanis ja Pakistanis.

Kirjeldage ELi koostööd energiavaldkonnas, mis on ELi Kesk-Aasia riikidega uue partnerluse loomise strateegias määratletud ühe strateegilise valdkonnana?

EL teeb jõupingutusi, et kõrvaldada viimased takistused Kesk-Aasia energiavarude, peamiselt maagaasi eksportimiseks Euroopasse, et tugevdada liikmesriikide energiajulgeolekut. Peamine eesmärk on luua energiavarude lõunakoridor, mida käsitleti Tšehhi eesistumise ajal Prahas 8. mail toimunud tippkohtumisel. Oleme paljudes valdkondades edusamme teinud, aga protsessi käegakatsutavaid tulemusi saame näha alles 5–7 aasta pärast, kui Kesk-Aasiast hakatakse Euroopasse gaasi tarnima Nabucco torujuhtme kaudu. Teisest küljest panustab EL tingimuste loomisele pikaajaliseks energiakoostööks Kesk-Aasia riikidega: sõlmitud on vastastikuse mõistmise memorandumid koostöö kohta energiasektoris Kasahstani ja Türkmenistaniga ning aktiivsed kontaktid Usbekistaniga. Kokkuvõtteks juhiksin tähelepanu sellele, et energia ei tähenda mitte ainult fossiilkütuseid, vaid ka elektrit. Tulevikus peab EL pöörama rohkem tähelepanu hüdroelektrijaamadele ja päikeseenergiale Kesk-Aasias.

19.08.2009