Nõukogu arutab ELi eeskirju pankade maksevõime taastamiseks ja pangakriiside lahendamiseks


© Fotolia

10.07.2012

Komisjoni ettepanekus krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta, mis esitati rahandusministritele majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 10. juuli 2012. aasta istungil, märgitakse, et edaspidi hakatakse pankade päästmise asemel kasutama kohustustest vabastamist.

Direktiivi eelnõus on järelevalveasutuste jaoks ette nähtud vahendid ja volitused, et ennetada panganduskriise ja tulla toime raskustes olevate pankadega. Finantseerimisasutuste restruktureerimise või tegevuse lõpetamise põhiraskus jäetaks pigem panga omanike ja võlausaldajate kui maksumaksjate kanda.

Ettepaneku peamised elemendid on järgmised:

1. Ennetamine: pankadele ja riiklikele järelevalveasutustele tehakse ülesandeks koostada maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavad, kirjeldades neis, kuidas tegutseda finantsstressi olukorras.

2. Varajane sekkumine: kui pank näib rikkuvat regulatiivseid kapitalinõudeid, antakse järelevalveasutustele laialdasemad sekkumisvolitused. Nad võivad määrata erihalduri panga üle järelevalve teostamiseks.

3. Kriiside lahendamine: tekkiva maksejõuetuse korral võimaldaksid kriisilahendamisvahendid järelevalveasutustel raskustes panga restruktureerida või selle tegevuse nõuetekohaselt lõpetada. Eelkõige antaks ametiasutustele volitused, et

  • müüa ettevõte või selle osa mõnele teisele üksusele;
  • kanda nn puhtad varad ja olulised funktsioonid riigi kontrollitavasse ajutisse nn sildpanka (bridge bank), et võimaldada müüa need mõnele teisele üksusele ja senine pank likvideerida;
  • eraldada nn puhtad varad headesse pankadesse ja nn toksilised varad halbadesse pankadesse, et teostada restruktureerimine (sildpanga abil, ettevõtte müügi või allahindamise teel);
  • panna aktsionärid ja võlausaldajad vastavalt nõudeõiguse järgule kahjusid kandma (kohustustest vabastamine).

 

Piiriüleste pangagruppide puhul teevad riiklikud järelevalveasutused koostööd kõigis kolmes etapis. Ühiste kriisilahendusmeetmete rakendamist hõlbustab Euroopa Pangandusjärelevalve. Luuakse riiklike kriisilahendamisfondide ja kriisilahendamisasutuste võrgustik.

Kavandatud eeskirjade eesmärk on finantsturgude kõige olulisemate funktsioonide (nt hoiused ja maksesüsteemid) kaitsmine ja pikaajalise finantsstabiilsuse tagamine. Rahvusvahelisel tasandil kutsusid G20 juhid 2008. aasta novembris üles kriisilahendusmehhanisme läbi vaatama.

Direktiivi vastuvõtmiseks peavad selle eelnõu heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament.

 

Täiendav teave:
Nõukogus toimunud arutelu (video kõigis keeltes)
Pressiteade (kogu istungi kohta)
Pressikonverents (video mitmes keeles)
Ühtne turg - Pangandus - Kriisiohjamine (komisjoni veebilehed)