Tohutu logistiline ülesanne

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu Brüsselis asuvas peakorteris aasta jooksul 6500 koosoleku ja mitme tippkohtumise korraldamine sarnaneb natuke väikese linna juhtimisele, selgitab William Shapcott, nõukogu peasekretariaadi personali ja halduse peadirektoraadi peadirektor.

William Shapcott
© Euroopa Liit, 2011

Peadirektor Shapcott, milline on olnud Lissaboni lepingu mõju Teie personali ja halduse peadirektoraadi tööle, mis on nõukogu peasekretariaadi põhiline tugistruktuur ja teenuseosutaja?

Mõju on olnud päris suur. Lissaboni lepinguga moodustati Euroopa Ülemkogu kui eraldiseisev institutsioon, koos selle alalise eesistuja ametikohaga. Selle lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, et paremini esindada liitu rahvusvahelistes suhetes, ning see muutis õigusaktide koostamise viisi liidus, jagades suuremal määral otsustusõigust nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kõigil nendel institutsionaalsetel aspektidel, mis on kavandatud liidu tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmiseks, on suured praktikas avalduvad mõjud. Varem oleks sellega kaasnenud uute töökohtade loomine ja uute inimeste töölevõtmine, kuid praegustes finantsoludes ei ole selleks täiendavat raha, mistõttu peame tegema ümberkorraldusi ja seadma uued prioriteedid ning leidma tõhusamad töömeetodid. 

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu Justus Lipsiuse nimelises peahoones korraldatakse igal aastal 6500 koosolekut ja mitu tippkohtumist. Millist logistilist tööd nende korraldamiseks tehakse?

See on tohutu logistiline tegevus, nagu väikese linna juhtimine. Mõned nendest kohtumistest on väga kõrgetasemelised, näiteks 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad siin vähemalt neli korda aastas. Mõned kohtumised on väga ulatuslikud, näiteks kui toimub Euroopa ministrite ja 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigi ministrite tippkohtumine. Samuti toimub palju kohtumisi töörühma tasandil, kus osalevad liikmesriikide valitsuste ametnikud või nende Brüsselis asuvad esindajad. Nemad kohtuvad selleks, et pidada arutelusid ELi tegevuse ja õigusaktide üle ning teha nende kohta otsuseid. Selleks vajavad nad nõuetekohaseid dokumente, nõuetekohast õigusalast toetust, nõuetekohaseid kohtumise pidamise tingimusi, suulist tõlget, toitlustamist, sobivat keskkonda ning lisaks tuleb tagada nende turvalisus. See on suur ülesanne: näiteks meie sööklad ja restoranid serveerivad üle 2 miljoni eine aastas. Peale selle soovime logistilised ülesanded täita keskkonnasõbralikul viisil. Seetõttu tegeleme mitmete tonnide ringlussevõetavate materjalidega, meie hooned on kaetud päikesepaneelidega, mistõttu oleme suurim päikeseenergia tootja Brüsseli piirkonnas, ning me rajame koostootmisrajatisi, et toota odavamat ja keskkonnasõbralikumat soojus- ja elektrienergiat.

Inimesed ei tea, et nõukogus on kasutusel 23 ametlikku keelt. Kõigi ametlike dokumentide tõlkimine ning suulise tõlke kvaliteedi tagamine on tohutu ülesanne. Kas võite sellest täpsemalt rääkida?

Me peame tegelema kolme sorti keeli puudutavate teemadega. Me peame tagama, et kohtumistele lähetatud inimesed mõistaksid üksteist. Suurema osa kohtumiste puhul tähendab see seda, et on vaja suulist tõlget. Seda korraldab komisjon ning nõukogu on seejuures suurim klient. Samuti peame tagama, et kohtumistele lähetatud inimesed saavad aru dokumentidest, millega nad töötavad, nt õigusaktide ettepanekutest. Kehtib eeskiri, et ühegi õigusakti eelnõu suhtes ei saa nõukogu, kus otsuse tegemiseks tulevad kokku liikmesriikide ministrid, sõlmida kokkulepet, kui kõigil ministritel ei ole omakeelset tekstiversiooni, olenemata sellest, et minister võib väga hästi mõista mõnda üldiselt kasutatavat keelt nagu inglise või prantsuse keel. See tähendab, et on vaja kiiret ja kvaliteetset kirjalikku tõlget. Kolmas õiguskeele ekspertidest koosnev meeskond kontrollib väga hoolikalt, et teksti igas keeleversioonis kasutatakse õigeid õigusalaseid mõisteid. Ülesanne ei seisne üksnes selles, et anda kohtumistele lähetatud inimestele materjalid selleks, et nad saaksid aru, mille kohta nad otsuseid teevad, vaid tagada ka, et kodanikud saavad protsessi järgida ning et õigusloome on hästi korraldatud ning reaalselt arusaadav ning et see toimib liikmesriikides nõuetekohaselt.