20.12.2012
Nagu ühise kalanduspoliitika raames iga aasta lõpus tavaks, jõudis põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 20. detsembri hommikul kokkuleppele järgmise aasta kalapüügivõimaluste suhtes. Kokkuleppes esitatakse kalalaevade püügivõimalused kalapüügipiirkondade ja liikide kaupa.
„Kõikide läbivaadatud ja kokkulepitud ettepanekute lähtepunktiks oli säästva kalanduse idee Euroopa Liidus: kalandus, mille puhul on praegusest etapist kuni aastani 2015 tagatud kalavarude ohutus, kalavarud, mis saavutavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, kalavarud, mis tagavad kalandussektori jätkusuutlikkuse ning väärika ameti Euroopa kaluritele,” ütles minister Aletraris kohtumise järel.
Teatavas piirkonnas püüda lubatud kalade maksimaalset kogust nimetatakse lubatud kogupüügiks (TAC). Igale liikmesriigile eraldatav kogus määratakse kindlaks kvootides.
ELi püügikoormuse majandamise eesmärk on tagada, et kalandus oleks ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik.
Konkreetsemalt võetakse igal aastal vastu otsus maksimaalsete koguste kohta, mida ELi laevad võivad Atlandi ookeanil, Põhjamerel ja rahvusvahelistes vetes püüda, ning otsus koguste jaotuse kohta riikide laevastike vahel.
Komisjon tugines oma ettepaneku puhul juunis avaldatud teatisele. Kuigi tunnistati, et ligikaudu 65 % Euroopa vete kalavarudest ei ole täielikult hinnatud, rõhutati samas, et hinnatud varude olukord näib paranevat. Kalavarud, mida enam ei hinnata ülepüütuks, hõlmavad muu hulgas Ibeeria poolsaare Atlandi-poolsete vete euroopa merikuradit, põhjaputassuud, Keldi mere merikeelt, Põhjamere heeringat ja Põhjamere atlandi merilesta.
Ühine kalanduspoliitika on liikmesriikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on anda vaba vastastikune juurdepääs üksteise vetele, tagades samas, et säiliksid iga riigi traditsioonilised püügipiirkonnad ja -tavad.
Vt ka: