Kokkulepe nafta kriisivarude kohta
 |
|
© Fotolia, Joe Gough
|
Uued ELis hoitavate minimaalsete naftavarude alased eeskirjad tugevdavad energiajulgeolekut ja viivad Euroopa süsteemi paremini kooskõlla Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) tavadega.Energeetika valdkonna eest vastutavate ministrite vahel saavutati 12. juuni istungil selliste eeskirjade suhtes kokkulepe.
Nafta on ELi kõige olulisem energiaallikas.Nii tarbimise suurenemine kogu maailmas, reservide kahanemine kui ka geopoliitilised väljakutsed suurendavad tarneraskuste tekkimise ohtu.Kui toornafta või naftatoodete tarned liitu või liikmesriiki järsku oluliselt vähenevad, peab hakkama tööle erakorraline mehhanism.
Uue süsteemi kohaselt peavad liikmesriikide hoitavad naftavarud olema sama suured kui vähemalt 90 päevane keskmine puhasimport või 61 päeva keskmine sisetarbimine, olenevalt sellest, kumb on suurem.Sellest kogusest ühe kolmandiku peavad moodustama rafineeritud naftasaadused.
Liikmesriikidel peavad olema loodud situatsiooniplaanid ja kehtestatud tõhusad menetlused, et kriisiolukorras varud kiiresti läbipaistval viisil ringlusse lasta.
Lisaks sellele tugevdatakse seiret.Liikmesriigid peavad oma kriisivarude kohta pidama üksikasjalikku registrit ja võimaldama nende kontrollimist mis tahes ajal.Nad peavad iga kuu esitama komisjonile aruande oma varude kohta.
Naftavarusid võib hoida mis tahes kohas liidus seni, kuni need on füüsiliselt ligipääsetavad ja täielikult kättesaadavad.Neid võib hoida ka teise liikmesriigi territooriumil, kui selles lepitakse kokku liikmesriigiga, kelle nimel neid varusid hoitakse.
Täiendav teave:
Nõukogu pressiteade (pdf)
Nõukogu pressikonverentsi veebiülekanne
Energiavarustuse kindlus - komisjoni veebileht
Rahvusvahelise Energiaagentuuri veebileht: energiajulgeolek