Kokkulepe uue programmi osas, millega tagatakse Kreeka tulevik euroalas

Euroala rahandusministrid kiitsid oma 20. veebruari kohtumisel heaks teise programmi Kreeka jaoks, mis sisaldab märkimisväärseid täiendavaid jõupingutusi nii erasektori kui avaliku sektori võlausaldajatelt ning tõhustatud järelevalvet. Need jõupingutused peaksid tagama, et Kreeka võla suhe SKPsse väheneb 2020. aastaks 120.5%-ni. Lepiti kokku, et kui kõik tingimused on jätkuvalt täidetud, rahastab avalik sektor 2014. aastani programmi 130 miljardi euro mahus.

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos
ning Luksemburgi peaminister ja
eurorühma eesistuja Jean-Claude Juncker
© Euroopa Liit, 2012

Eurorühm on seisukohal, et praegu on Kreeka põhiülesandeks heakskiidetud programmi nõuetekohane rakendamine, mis peaks muutma Kreeka rahanduse ja majanduse jätkusuutlikuks ning tagama seeläbi finantsstabiilsuse nii Kreekas kui kogu euroalas tervikuna. Euroopa Komisjon tugevdab oma Kreeka töökonna kohalolekut Ateenas, et toetada riigi haldussuutlikkust ja osutada tehnilist abi. Euroala liikmesriigid on samuti valmis jagama oma ekspertteadmisi.

Komisjoni eksperdid teevad ka tihedat koostööd Kreeka valitsusega, et aidata kolmikul (st Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond) hinnata, kuidas Kreeka programmi rakendab.

Kreeka võttis kohustuse kehtestada järgmise kahe kuu jooksul oma siseriiklikes õigusaktides uue sätte, millega tagatakse võlateenindamismaksete prioriteetsus. Samuti nõustus Kreeka kõnealuse sätte hiljem lisama oma põhiseadusesse.

Lisaks on Kreeka otsustanud luua mehhanismi, mille abil saab paremini jälgida võla teenindamiseks ettenähtud vahendeid ja nende üle järelevalvet teostada. Selle mehhanismi alusel makstakse järgmise kvartali võlateenindussumma otse Kreeka makseagendi eraldi kontole.

Avaliku sektori osalemine

Esiteks kiitsid kõik liikmesriigid heaks Kreekale antud kahepoolsete laenude intressimäärade täiendava ja tagasiulatuva vähendamise, mille tulemusel on marginaal 150 baaspunkti kogu laenuperioodi jooksul. Selle tulemusel väheneb Kreeka võla suhe SKPsse 2020. aastaks 2.8 protsendipunkti võrra ja finantskohustused vähenevad 1,4 miljardi euro võrra.

Lisaks sellele lõpetatakse võlausaldajatest liikmesriikide täiendav hüvitamine kõrgemate rahastamiskulude eest.

„Kõrgemate rahastamiskulude eest täiendava hüvitamise lõpetamise peaks tasakaalustama asjaolu, et eurosüsteemi (st Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad) valduses olevad Kreeka riigi võlakirjad, mis omandati avaliku poliitika eesmärgil ning mis on seega kaitstud võlavahetusest tulenevate kahjude eest, annavad tulu eurosüsteemile ja valitsemissektorile”, ütles Luksemburgi peaminister ja eurorühma kohtumise eesistuja Jean-Claude Juncker.

Teiseks, nende liikmesriikide valitsused, kelle keskpankade investeerimisportfellides on praegu Kreeka riigi võlakirjad, kohustuvad maksma Kreekale summa, mis võrdub tuluga, mida nende keskpangad nimetatud investeerimisportfellist 2020. aastani saavad.

Prognooside kohaselt aitavad need maksed vähendada Kreeka võla suhet SKPsse 2020. aastaks 1.8 protsendipunkti võrra ja finantskohustusi kogu programmiperioodi jooksul umbes 1,8 miljardi euro võrra.

„Neile asjaoludele tuginedes ja eelnevate meetmete rakendamise tingimusel on euroala liikmesriigid valmis koos IMFiga koostama täiendava ametliku programmi, et rahastada 2014. aastani 130 miljardi euro ulatuses”, tegi Jean-Claude Juncker kokkuvõtte.

Erasektori osalemine

Kreeka ametivõimud jõudsid erasektori võlausaldajatega ühisele arusaamisele, millised on üldised tingimused erasektori osalemiseks Kreeka võla restruktureerimises. Saavutati kokkulepe 53,5% suuruse nominaalkärpe (võlausaldajatele tagasimaksmisele kuuluva võlasumma vähendamine) osas.

Lähipäevil käivitab Kreeka ametlikult võlakirjade vahetuse, mille tulemusel saavad võlakirjaomanikud uued võlakirjad, mille intressimäär on 2014. aastani kuni 2%; ajavahemikul 2015–2020 on intressimäär 3% ning pärast seda 4,3%.

„Võttes arvesse, et Rahvusvahelise Rahanduse Instituudi juhitud võlausaldajate rühmaga saavutati tasakaalustatud kokkulepe ning asjaolu, et paketiga toetatakse Kreeka võla jätkusuutlikkust, ootame väga aktiivset osalemist”, ütles Jean-Claude Juncker.

Edasine tegevus

Liikmesriigid peaksid nüüd käivitama oma siseriiklikud menetlused, mis võimaldavad EFSFil (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) osutada vajalikku rahastamist.

Järgmine eurorühma kohtumine toimub märtsi alguses, et hinnata kuidas Kreeka valitsus on kõiki eelnevaid kohustusi täitnud. Analüüsitakse edasist tegevust ja käivitatakse kõnealune teine programm Kreeka jaoks.

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi kohtumisel vaadatakse läbi EFSFi ja ESMi (Euroopa stabiilsusmehhanism) kombineeritud laenuandmisvõime.

Lisateave:
Pressikonverentsi veebiülekanne
Eurorühma avaldus (en) (pdf)