Ehkki EL on moodustamisest saadik püüdnud tagada meestele ja naistele võrdseid võimalusi, on märgatav ebavõrdsus visa kaduma.Nõukogu väljendas 6. detsembril vastu võetud järeldustes toetust komisjoni kavandatud meetmetele soopõhiste erinevuste vähendamiseks.
Jõupingutused keskenduvad järgmisele viiele prioriteetsele valdkonnale:
- võrdne majanduslik iseseisvus;
- võrdne tasu võrdse töö eest;
- võrdõiguslikkus otsustustasandil;
- soolise vägivalla lõpetamine ja
- soolise võrdõiguslikkuse käsitlemine ELi välispoliitika peavooluna
Üks peamisi eesmärke on suurendada naiste osalemist tööturul. ELis keskmiselt on naiste osakaal tööturul ligi 60 %, kuid erinevused liikmesriikide ning avaliku ja erasektori vahel on väga suured. Euroopa tööhõive ja majanduskasvu strateegias kindlaks määratud eesmärk on tõsta nii naiste kui ka meeste tööhõive määr 75 %ni. Et naistel oleks võimalik ühitada töö- ja eraelu, on peredel vaja taskukohaseid lapsehoiuteenuseid ning paindlikumat töökorraldust.
Teine oluline teema on sooline palgaerinevus, mis on keskmiselt 18 %. Eraldi sellele teemale pühendatud järeldustes palutakse liikmesriikidel analüüsida, mis põhjustab meeste ja naiste ebevõrdseid palku. Liikmesriigid võiksid näiteks võtta meetmeid tasustamise läbipaistvuse ning töökohtade mittesoolise klassifitseerimise edendamiseks, ning suurendada otsustustasandi ametikohtadel töötavate naiste arvu. Edendada tuleks ka naiste ettevõtlust.
Nõukogu väljendab uue strateegia üle heameelt ning loodab, et iga-aastase kõrgetasemelise soolise võrdõiguslikkuse dialoogi abil paraneb koostöö institutsioonide ja partneritega. Nõukogu kinnitab, et täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamise kiirendamiseks ja selleks, et võimaldada naistel ära kasutada kogu oma potentsiaali, tuleb edendada soolise võrdõiguslikkuse käsitlemist kõigi poliitikasuundade peavooluna.
Lisateave:
Pressiteade
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010-2015 käsitlevad järeldused
Järeldused soolise palgaerinevuse kohta
Pressikonverentsi veebiülekanne