Nõukogu

Kodanike igapäevaeluga vahetult seotud ja olulise rahvusvahelise mõjuga õigusakte võtab vastu nõukogu, tavaliselt koostöös Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu on ELi institutsioon, kus osalevad liikmesriikide valitsuste esindajad, s.t iga liikmesriigi asjaomases valdkonnas pädevad ministrid. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Välisministrid kohtuvad näiteks reeglina kord kuus välisasjade nõukogu raames. Majandus- ja rahandusministrid kohtuvad aga kord kuus nõukogu raames, mis arutab majandus- ja rahandusküsimusi, mida nimetatakse ECOFINi nõukoguks.

Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi. Üldasjade nõukogu, kuhu kuuluvad üldjuhul välisministrid või Euroopa asjade ministrid, tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse ja valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised.

• Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte (määrused, direktiivid jne), tavaliselt „kaasotsustamismenetluse” teel üheskoos Euroopa Parlamendiga;
• ta aitab kaasa liikmesriikide poliitikate koordineerimisele, näiteks majandusküsimustes;
• ta töötab Euroopa Ülemkogu strateegiliste suuniste alusel välja ühise välis- ja julgeolekupoliitika;
• ta sõlmib ELi nimel rahvusvahelisi lepinguid;
• ta võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu ELi eelarve.

Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib nõukogu võtta vastu seadusandlikke akte üksnes Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu võib paluda komisjonil esitada kõik ettepanekud, mida ta peab otstarbekaks. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib miljon kodanikku anda oma allkirja, et paluda komisjonil esitada ettepanek. See on kodanike algatusõigus.

Nõukogu istungid on avalikud, kui nõukogu arutab seadusandlikku ettepanekut ja hääletab selle üle või kui toimub üldine mõttevahetus. Te saate neid arutelusid jälgida reaalajas nõukogu veebilehel (video.consilium.europa.eu) ja näiteks näha, kuidas teie minister esitab teie riigi seisukohta. Ministritele jagatud kirjalikud dokumendid on samuti kõigile kättesaadavad.

Avalikud ei ole aga sellised arutelud, mille raames ei käsitleta seadusandlikke küsimusi, vaid näiteks välispoliitikat. Nõukogu istungite järel toimub alati pressikonverents ja koostatakse pressiteade, milles selgitatakse vastu võetud otsuseid.

Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks on vaja täita kaks tingimust:

• oma heakskiidu annab liikmesriikide enamus (teatavatel juhtudel kahekolmandikuline enamus);
• ettepaneku poolt on kokku 345 häälest vähemalt 255 häält.

Iga liikmesriik võib lisaks nõuda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62 % liidu kogurahvastikust. Kui see tingimus pole täidetud, jääb otsus vastu võtmata.

 Nõukogu menetluste avatus ja läbipaistvus - teabeleht

Nõukogu tööd juhivad kordamööda kuue kuu jooksul kõik 27 liikmesriiki. Asjaomase kuue kuu jooksul juhatab eesistujariik iga tasandi kõiki koosolekuid, koostab suuniseid ja töötab välja kompromisse, mis on vajalikud nõukogus otsuste tegemiseks.

Nõukogu töö järjepidevuse tagamiseks töötavad kuue kuu jooksul eesistujaks olevad riigid koos kolmestes rühmades. Eesistujakolmikud koostavad nõukogu tööd käsitleva 18-kuulise ühisprogrammi.

Vaid ühte nõukogu koosseisu ei juhi iga kuue kuu tagant vahetuv eesistujariik. Selleks on välisasjade nõukogu, mida alates Lissaboni lepingu jõustumisest juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Sellel ametikohal on alates 1. detsembrist 2009 Catherine Ashton. Ligi kahtekümmet välisasjade valdkonna töörühma juhib samuti alaline eesistuja, kelle on ametisse nimetanud kõrge esindaja.