Nõukogu peasekretariaadi keeleteenistus

Keeleteenistusel on oluline roll Euroopa Liidu institutsioonide keele-eeskirjade rakendamisel Euroopa Ülemkogus ja nõukogus. Keeleteenistuse peamiseks ülesandeks on tagada kõik vajalikud tõlked nii, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu arutelude aluseks olevad dokumendid oleksid kättesaadavad kõikides ametlikes ja töökeeltes. Tõlked peavad olema sobiva kvaliteediga ning kättesaadavad ettenähtud tähtajaks, mis on sageli väga lühike. Keeleteenistus ei ole seotud mitmekeelse suulise teabeedastusega koosolekutel, seda ülesannet täidavad Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi (endine SCIC) tõlgid.

2009. aastal tõlgiti keeleteenistuses ametlikesse ja töökeeltesse ligikaudu 13 000 dokumenti ehk umbes 100 000 lehekülge, millest rohkem kui 4500 dokumenti 21 keelde. Kokku tõlgiti üle 490 000 lehekülje. Töö tehakse peaaegu tervenisti ära keeleteenistuses; välistõlkeid kasutatakse üksnes erandjuhtudel. Välistõlkeid teeb alates 2008. aastast Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Keeleteenistuses oli 2009. aasta lõpus rohkem kui 650 tõlkijat ning abipersonaliks rohkem kui 350 ametnikku ja teenistujat. Teenistus on jaotatud institutsioonide erinevate ametlike ja töökeelte järgi keeleüksusteks. Tõlkijad võivad osaliselt spetsialiseeruda teatavatele poliitika- või tehnilistele valdkondadele ning nad saavad sellekohast erikoolitust. Siiski võtavad nad osa kõikidele nõukogu organitele ette nähtud dokumentide tõlkimisest.

Keeleteenistus teeb tihedat koostööd õigusloome kvaliteedi direktoraadi õiguskeele ekspertidega; nimetatud direktoraat on osa nõukogu õigustalitusest ning selle ülesanne on eelkõige õiguskeeleliselt viimistleda nõukogu poolt vastuvõetavate õigusaktide lõplikku versiooni.

Alates 1995. aastast on institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee eestvedamisel tehtud liidu institutsioonide ja organite tõlketeenistuste vahel olulist koostööd. Selle koostöö nähtavate tulemuste hulgas on üldsusele internetis kättesaadava institutsioonidevahelise terminoloogia andmebaasi IATE koostamine ning tõlkimist toetavate vahendite ühine rahastamine ja jagamine.

Nõukogu keeleteenistuse tõlkijate ja abipersonali, nagu ka teiste institutsioonide töötajate valiku eest vastutab peamiselt Euroopa Personalivaliku Amet EPSO.